EPMA terminite töögrupp on viimased aastad saanud toetust meetme „Eesti oskuskeele-korralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027” alusel, kasutades seda eelkõige projektijuhtimise terminibaasi (https://sonaveeb.ee/ds/p3m) täiendamiseks, aga ka terminitöö populariseerimiseks.
Terminibaasi täiendamisel eeldab suurt töömahtu esmalt mõistete ja terminite süsteemne korje, nende võrdlemine teiste erialaste terminibaasidega (näiteks AKIT, kuid ka erialaslängi sisaldav arendussõnastik), arutelu omakeelsete erialatekstide loojatega ja muidugi ka tehniline töö terminibaasi aluseks olevas Ekilexi süsteemis.
Eestikeelse sõnavara kogumine, korrastamine ja uuendamine on muidugi väga laiapõhjaline töö. Esmalt tuleb üldkeeles eristada erinevaid alamkeeli (murded, slängid, kirjakeel), aga sealt edasi ka erialakeeli ja teaduskeelt. Eesti Keele Instituut (EKI) on välja andud erinevaid sõnastikke (ÕS, murdesõnastik jne). Erinevate erialakeelte alusel on loodud palju töörühmi ja nende väljundit saab kasutada Sõnaveebi kaudu (erialasõnastike nimekiri).
Siinkohal on oluline rõhutada ka sõnade „mõiste“ ja „termin“ sisulise mõistmise vajadust, nende erinevust. Kui me püüame maailma enda ümber mõista, siis loome endale teatud asjade olemusest mõistete süsteeme. Teinekord loome oma mõtetes ja teadustöös ka täiesti uusi „maailmu“, uusi mõisteid (nt arvuti). Seetõttu ongi terminibaasides esmasel kohal definitsioon, et mõistet selgitada. Aga muidugi on inimesel asjade ja asjaolude mõistmise, sh definitsioonide loomiseks vaja sõnu, erialakeeles termineid. Niisiis käib sõnastikus ühe mõtlemisüksuse ehk mõiste juurde tihti mitu terminit (sünonüümid). Vahel jällegi tähistame sama terminiga mitut mõistet (homonüüm). See, kui täpselt suudame oma emakeelses teaduskeeles mingeid mõisteid eristada ja kirjeldada, on suuresti meie endi, eelkõige aga koolitajate ja erialase kirjanduse loojate kätes. Selge on see, et ülemaailmselt ühtemoodi asjades aru saada ei ole võimalik, selleks ongi erinevad keeleruumid ja erinevad maailmatunnetused. Erinevad projektijuhtimise standardid ja raamistikud mõistavad projektijuhtimise maailma erinevalt, tähistades vahel sisuliselt samu asju erinevate terminitega ja vahel kasutades ühte terminit erinevatele asjadele osutamiseks.
Muukeelsete terminibaaside hulka kuuluvad näiteks veel järgmised:
Mis muidugi keele arengut, tekstide ja ka mõistete ning terminite loomet lähiajal tugevalt muudavad, on tehisintellekti lahendused, eelkõige generatiivsed keelemudelid (OpenAI ChatGPT jms). Projektijuhtimise erialaspetsiifiliselt tuleb tähele panna sellistel keelemudelitel põhinevaid lahendusi, nagu näiteks:
On selge, et paljud võõrkeelsed veebilehed omavad juba automaatselt tõlgitult ka eestikeelset kasutajaliidest (näiteks). Isegi mõned sõnastikud võivad olla tulevikus automaattõlke kaudu genereeritud. Teksti loomisel või tõlkimisel tuleb arvestada selle toimetamise vajadusega. Tehisaru kasutamine tõlkeabina võib pärssida eesti oskuskeele terminiloomet. Õppejõud olgu valvas vigade ja ebakõlade suhtes. Mis saab meie eesti keelest nii edaspidi? Kirjutasime sellest ka Sirbis: „Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?“
Kui varasematel aastatel lisasime oma P3M terminibaasi asjakohaseid mõisteid näiteks EVS ISO 21500 standardist, Riigi Tugiteenuste Keskuse välistoetuste terminite sõnastikust, siis viimasel aastal lisandusid finantsalased terminid, nagu:
Terminibaasi said ka organisatsiooniline esteetika, sotsiaalse mõju hindamine jms.
Varem defineeritud mõisted ja neile kinnitatud terminid vajavad aga ka pidevalt ülevaatamist, näidislausetega varustamist. Näiteks on küsimus laiale ringile – kas eelistada anglitsisme vs russisme, nt plaanija vs planeerija või ikkagi kavandaja, kas see oleks eestipärasem? Kas kasutada ainsust või mitmust (tulem vs tulemid)? Kuidas me käsitleme üldse terminit „projekt“ ja kuidas mõistame seda, mida peaks siis tavapäraselt projektijuht juhtima. Definitsioone sellele pakuvad erialad ka erinevalt:
„mingis keskkonnas olulise ja unikaalse muutuse saavutamiseks vajalik ajutine ettevõtmine, spetsiifilise juhtimisega ajutine organisatsioon oma kindlaks määratud protsesside ja ressurssidega“.
„ainulaadne protsess, mis koosneb eesmärgi saavutamiseks planeeritud, koordineeritud ja kontrollitud tegevustest“.
„käesoleva seaduse tähenduses... ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse“.
Aga ka spetsiifilisemalt ehitusprojekt ehk „alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks“.
Terminite täpsustamiseks ja ühtlustamiseks on äärmiselt oluline võimalikult laiahaardeline terminitöö nii inimkoosluste kui tehisaru maailmas. Ütleb ka tehisaru ise, et „Täpsete ja hästi dokumenteeritud terminite kasutamine projektijuhtimises aitab vältida vigu ja tagab, et kõik projekti osapooled on samal leheküljel“ (Microsoft, Copilot vestlus 3.12.2024).
Oleme mitu aastat osalenud erinevatel erialastel ja ka teaduskeele konverentsidel. 2023. aasta veebruari projektijuhtimise konverentsil oli väljas terminitööd tutvustav poster. Pea iga aasta oleme osalenud Tallinna Tehnikaülikooli terminoloogiakonverentsidel „Tõhusa terminitöö nimel“ ning eesti teaduskeele konverentsil „Eesti täppiskeelne teadus“.
Oleme korraldanud ka sõnavara arendamise töötubasid (nt Tallinna Majanduskoolis, Tartu Ülikooli Grandikeskuses jne). Nende töötubade käigus tutvustati osalejatele P3M terminibaasi ja koos otsiti lahendusi uute terminite leidmiseks. Viimati olime terminoloogia töörühmaga koos projektijuhtimise terminoloogia virtuaaltunnis ja Martin Sillaots oli tõlkinud ära oma riskijuhtimise mängu, mispuhul tegime riskijuhtimise lauamängu õhtu.
Koondame kontakte erinevate Euroopa Liidu institutsioonidega ja Riigikogu kantseleiga, et saada paremini aru, kuidas käib nn eurotekstide tõlkimisel töö erialaste terminitega (ja kuidas tajutakse mõisteid). Need läbirääkimised jätkuvad, oleme lootusrikkad, et edasine koostöö on viljakas.
Samuti on toimunud läbirääkimised ja arutelu, kas ja kuidas saaks Sõnaveebi ja laiemalt terminitööd arvestada ja integreerida Kutsekoja arendatavasse oskuste registrisse, sh vastavate ametiprofiilide jne koostamisel. Oleme rõhutanud ja õhutanud koostööle EKI-ga, et uute arenduste loomisel tuleks arvestada Sõnaveebi arengutega. Terminitöö teadvustamine on paljuski seisnenud ka erialaste materjalide (nt uuendatud kutsestandardid, täienduskoolituse õppematerjalide jms) loomises.
Täname siinkohal eriliselt erialaste originaalraamatute autoreid! Algis Perensi „Praktiline projektijuhtimine“ on küll juba üle viie aasta vana, kuid siiski endiselt üldise nüüdisaegse projektijuhtimise sõnavara üks baastekste. Epp Immato raamat „IT-projektid äriarenduses“ peaks ka jõudma iga IT ja projektijuhtimisega seotud inimese kirjutuslauale.
Küsige, kui terminites on midagi ebaselget või kui on sõnakasutuse kohta ettepanekuid.
Taavi Tamberg, 31.01.2025
Toimetanud Karit Jäärats
Vaata ka varasemat temaatilist postitust.
Täname Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Keeleinstituuti Eesti terminitöö toetamise eest!
Comentarios