Raamistik

Lihtsamalt öeldes: kokkulepe, mis on antud ettevõttes projekt. Näiteks PMI definitsiooni kohaselt: üle 200 osaleja, kestus üle aasta, maksumus alates 1 000 000 USD. Kahtlemata on enamikus Eesti ettevõtetes projektid väiksemad. Samuti töötavad mõnedki ettevõtted või nende osakonnad üleni projektipõhisena, miinimumi määramata. Projektijuhtimise raamistik sisaldab ka kokkuleppeid, kuidas projekte alustatakse ja lõpetatakse (kes teeb otsuse, millised andmed on vajalikud ja kus registreerida), millised on vahepealsed otsustuspunktid ja mis on nõuded tekkivale dokumentatsioonile (kannetele infosüsteemides jm). Millised on põhilised projektis töötavad rollid ja kellega tuleb kokku leppida nende tööaja kasutamine. Millised on rahaliste jm ressursside projektile kinnitamise kokkulepped.

 

Projektijuhtimise raamistiku vajalikkus. Viimaste aastakümnetega on projektipõhine juhtimine järjest laienenud. Projektijuhtimist rakendatakse täna praktiliselt kõikides eluvaldkondades ning projekte viiakse ellu nii lasteaias kui kõrgkoolis, nii kahemehe firmas kui tuhandete töötajatega ülemaailmses korporatsioonis. Seetõttu muutub järjest olulisemaks projektijuhtimise metoodika tundmine.

 

Üle ettevõtete- ja riikide piiride juhtimine laieneb ehk tähtsustuvad koostööoskused eri ettevõtetest ja eri kultuuridest pärit oskustööliste ja juhtide vahel. Projektijuhtimine on keerulisem, kui üksuse juhtimine, kuna projektijuhil tuleb juhtida erinevatest ettevõtte allüksustest või erinevatest ettevõtetest ja seetõttu eri töökultuuriga töötajatest koosnevat töögruppi. Kui ettevõtetele väga hästi tuntud ISO standardiseerib protsessid, tagamaks kvaliteetset lõpptulemust, siis projektijuhtimise raamistik annab kindla süsteemi projektides toimuva koostöö korraldamiseks ning kvaliteetse ja tähtaegse tulemuse saavutamiseks.

 

Projektijuhtimise raamistiku rakendamine võimaldab tõsta ressursikasutuse efektiivust, sest neid planeeritakse, võetakse kasutusele ja kasutatakse kindlate reeglite alusel. Projektijuhtimise raamistiku kasutuselevõtt toob kaasa rahalise efekti, sest tehakse vähem vigu ning puuduvad kulukad ümbertegemised. Ettevõtte vajadustest lähtuva raamistiku rakendamine vähendab riskitaset, sest suureneb süsteemsus projektide planeerimisel ja elluviimisel. Kindla metoodika kasutuselevõtt vähendab ebakindlust, sest kõikidele osapooltele – ettevõtte juhtkonnale, projektijuhile ja projektis osalejatele on teada, milline on projekti elluviimise protsess ja kuidas võetakse vastu projekti jaoks olulisi otsuseid. Raamistiku kasutuselevõtt võimaldab kasvatada liidreid, kuna esimest korda töörühma juhtimisega tegeleva töötaja tõenäosus õnnestuda suureneb ning esimene õnnestunud juhtimiskogemus suurendab enesekindlust ja julgus ka tulevikus juhirolli võtta. Raamistiku rakendamine võimaldab süsteemselt kaasata ettevõtteväliseid ressursse ning kasutada neid maksimaalse efektiivsusega.

 

Raamistik annab kindla aluse projektide edukuse ja ebaedukuse analüüsiks. Projektijuhtimise raamistiku kasutamise korral on projektide igakülgse õnnestumise tõenäosus suurem ja see tõstab kõikide osalejate ja potentsiaalsete osalejate motiveeritust. Projektijuhtimise metoodika ja sealjuures kindla raamistiku kasutamine tõstab ettevõtte paindlikkust, kuna ebatraditsioonilistele tööülesannetele on võimalik kiiresti ja süsteemselt läheneda. Kindlasti mõjutab projektijuhtimise metoodika rakendamine ja kindla raamistiku kasutuselevõtt ka ettevõtte konkurentsivõimet. Milles raamistiku juurutamisel alustada.

​

Neil teemadel on võimalik kaasa lüüa EPMA liikmete aruteludes ja töörühmades. Selleks võta meiega ühendust sotsiaalvõrgustikes või info@epma.ee. Süsteemse abi kaasamiseks soovitame EPMA aktiivsete liikmete Algis Perensi ja Tiit Valmi abi, lähem info ja kontakt veebilehel www.projektijuhtimine.ee